Eesti ja Balti/Keskökoregiooni töörühma järvetüübid
Eestis on kaheksa järvetüüpi, mis on saadud järvevee üldaluselisuse, värvuse ja veekogu sügavuse alusel. Eraldi tüüpideks on suured järved Peipsi ja Võrtsjärv ning rannajärved.
Erinevates riikides on järvetüüpide klassifikatsioon väga erinev. Selleks, et Balti/Keskökoregiooni töörühmas oleksid andmed võrreldavad, on loodud ühised järvetüübid: keskmise karedusega kihistunud ehk sügavad (LCB1), keskmise karedusega kihistumata ehk madalad (LCB2) ja pehmed heledaveelised ehk lobeeljajärved (LCB3).
Näiteid Eesti järvede kohta:
Balti/Keskökopiirkonnas on järvede klassifitseerimisel kolme rühma lähtutud järve sügavusest (sügava ja madala järve piiriks on võetud keskmine sügavus, mis on 3 m-, aluselisus ehk vesinikkarbonaatide sisaldus vees ja vee viibeaeg).
Erinevates riikides on järvetüüpide klassifikatsioon väga erinev. Selleks, et Balti/Keskökoregiooni töörühmas oleksid andmed võrreldavad, on loodud ühised järvetüübid: keskmise karedusega kihistunud ehk sügavad (LCB1), keskmise karedusega kihistumata ehk madalad (LCB2) ja pehmed heledaveelised ehk lobeeljajärved (LCB3).
Näiteid Eesti järvede kohta:
- keskmise karedusega kihistunud ehk sügavad - Saadjärv, Viljandi, Verevi
- keskmise karedusega kihistumata ehk madalad - Kalli, Endla, Prossa, Tõhela
- pehmed heledaveelised ehk lobeeljajärved - Nohipalu Valgjärv, Ihamaru Palojärv, Uljaste, Väike Palkna
Balti/Keskökopiirkonnas on järvede klassifitseerimisel kolme rühma lähtutud järve sügavusest (sügava ja madala järve piiriks on võetud keskmine sügavus, mis on 3 m-, aluselisus ehk vesinikkarbonaatide sisaldus vees ja vee viibeaeg).