Veepoliitika raamdirektiiv
Üha tugevneva inimmõju tõttu on üle maailma väga tähtsaks muutunud veekogude seisundi parandamine või säilitamine vähemalt rahuldavana. Palju on tehtud huvigruppide organisatsioone ja loodud ametlikke direktiive, mis tegelevad veekaitse ja säästva majandamisega. Üks tähtsamaid ja integreeritumaid nende seast on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiiv (WFD). Selles on kokkuvõtlikult öeldud, et vesi ei ole tavaline kaup, vaid pärand, mida tuleks hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda ning näeb ette, et 2015. aastaks saavutataks kõigi liikmesriikide veekogude vähemalt hea seisund. Direktiivis käsitletakse põhja-, pinna-, ülemineku- ja rannikuvett.
Direktiivi eesmärgid on:
1. hoida ära veeökosüsteemide ja nendega seotud maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemine, kaitsta ja parandada nende seisundit;
2. säästva veekasutuse edendamine;
3. vesikeskkonna tugevdatud kaitse ja parandamine, heidete ja ohtlike ainete vette sattumise järkjärguline vähendamine ning lõpetamine;
4. põhjavee reostuse vähendamine ja edasise reostuse lõpetamine;
5. üleujutuste ja põudade mõju leevendamine.
Veepoliitika raamdirektiivi edu sõltub tihedast koostööst ning järjekindlatest meetmetest ühenduse, liikmesriigi ja kohalikul tasandil, aga ka teabest, konsulteerimisest ja üldsuse, sealhulgas kasutajate kaasamisest (veepoliitika raamdirektiiv).
Kui veekogu on inimmõju tagajärjel või looduslikult kesises või kesisest halvemas seisundis ja head seisundit pole võimalik saavutada või selle saavutamine oleks põhjendamatult kulukas, siis võib kehtestada vähem rangemaid keskkonnaalaseid eesmärke. Rakendama peab aga meetmeid, mille tagajärjel hoitakse ära veekogu edasine seisundi halvenemine.
Veepoliitika raamdirektiiv:
http://www.vesikonnad.envir.ee/?op=body&id=8
Direktiivi eesmärgid on:
1. hoida ära veeökosüsteemide ja nendega seotud maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemine, kaitsta ja parandada nende seisundit;
2. säästva veekasutuse edendamine;
3. vesikeskkonna tugevdatud kaitse ja parandamine, heidete ja ohtlike ainete vette sattumise järkjärguline vähendamine ning lõpetamine;
4. põhjavee reostuse vähendamine ja edasise reostuse lõpetamine;
5. üleujutuste ja põudade mõju leevendamine.
Veepoliitika raamdirektiivi edu sõltub tihedast koostööst ning järjekindlatest meetmetest ühenduse, liikmesriigi ja kohalikul tasandil, aga ka teabest, konsulteerimisest ja üldsuse, sealhulgas kasutajate kaasamisest (veepoliitika raamdirektiiv).
Kui veekogu on inimmõju tagajärjel või looduslikult kesises või kesisest halvemas seisundis ja head seisundit pole võimalik saavutada või selle saavutamine oleks põhjendamatult kulukas, siis võib kehtestada vähem rangemaid keskkonnaalaseid eesmärke. Rakendama peab aga meetmeid, mille tagajärjel hoitakse ära veekogu edasine seisundi halvenemine.
Veepoliitika raamdirektiiv:
http://www.vesikonnad.envir.ee/?op=body&id=8