Järvede foonitingimused ja eutrofeerumine
Foonitingimustega (referents) järvede valikul peab jälgima kolme kriteeriumit:
1. Valgalal ei tohi olla ühtegi punktreostusallikat.
Punktreostusallikaks on reostus, mis on juhitud otse järve või järve valgalale (näiteks tööstuslik reovesi).
2. Mittelooduslik maakasutus valgalal on väiksem kui 10%.
Mittelooduslik maa on põllumajanduslik maa ja asustus.
3. Populatsiooni tihedus on alla 10 inimese ruutkilomeetri kohta.
Populatsiooni tihedust väljendab inimeste või majade arv valgalal.
Majade arvu puhul korrutatakse see riigi keskmise pereliikmete arvuga.
Mitmeid andmeid saab hinnata ekspertarvamusega:
Foonijärvede valiku tegemisel on arvestatud veekogu üldfosfori ja klorofüll-a kontsentratsiooni.
Balti/Keskökoregiooni töörühma eutrofeerumise näite alusel suureneb inimtegevuse käigus vees toiteainete sisaldus, mis kajastub veekogu elustikus. Toiteainete lisandumisega seotud tagajärjed ei ole kõigis järvetüüpides samasugused. Madalate järvede ökosüsteem on ebastabiilsem kui sügavate järvede oma. Eutrofeerumist mõjutavad oluliselt vee viibeaeg ja järve sügavus. Vollenweideri mudeli (Vollenweider, 1975) kohaselt on pika vee viibeajaga järvedes (tavaliselt sügavates järvedes) madalam toiteainete kontsentratsioon. Toiteainete ja klorofüll-a kontsentratsiooni sõltuvus on järvetüübiti erinev. Nii madalates kui ka sügavates järvedes on valgus klorofüll-a kontsentratsiooni limiteerivaks faktoriks.
Klorofüll-a kontsentratsiooni suurenemisel on mitmeid teiseseid soovimatuid tagajärgi. Neid võib kasutada kvaliteediklasside piiride seadmisel. Näiteks võib muutuda veeorganismide kvantitatiivne tasakaal. Klorofüll-a kontsentratsiooni suurenemine võib organismide tasakaalu järves muuta, kui eutrofeerumise käigus suurenev fotosünteesipigmentide kogus pidurdab valguse vertikaalset levikut ja ühtlasi taimede kasvu sügavust.
1. Valgalal ei tohi olla ühtegi punktreostusallikat.
Punktreostusallikaks on reostus, mis on juhitud otse järve või järve valgalale (näiteks tööstuslik reovesi).
2. Mittelooduslik maakasutus valgalal on väiksem kui 10%.
Mittelooduslik maa on põllumajanduslik maa ja asustus.
3. Populatsiooni tihedus on alla 10 inimese ruutkilomeetri kohta.
Populatsiooni tihedust väljendab inimeste või majade arv valgalal.
Majade arvu puhul korrutatakse see riigi keskmise pereliikmete arvuga.
Mitmeid andmeid saab hinnata ekspertarvamusega:
- Paleolimnoloogilised tõendid.
- Tegevus valgalal ja populatsiooni tihedus, kui tõestatakse, et see ei mõjuta järve.
Foonijärvede valiku tegemisel on arvestatud veekogu üldfosfori ja klorofüll-a kontsentratsiooni.
Balti/Keskökoregiooni töörühma eutrofeerumise näite alusel suureneb inimtegevuse käigus vees toiteainete sisaldus, mis kajastub veekogu elustikus. Toiteainete lisandumisega seotud tagajärjed ei ole kõigis järvetüüpides samasugused. Madalate järvede ökosüsteem on ebastabiilsem kui sügavate järvede oma. Eutrofeerumist mõjutavad oluliselt vee viibeaeg ja järve sügavus. Vollenweideri mudeli (Vollenweider, 1975) kohaselt on pika vee viibeajaga järvedes (tavaliselt sügavates järvedes) madalam toiteainete kontsentratsioon. Toiteainete ja klorofüll-a kontsentratsiooni sõltuvus on järvetüübiti erinev. Nii madalates kui ka sügavates järvedes on valgus klorofüll-a kontsentratsiooni limiteerivaks faktoriks.
Klorofüll-a kontsentratsiooni suurenemisel on mitmeid teiseseid soovimatuid tagajärgi. Neid võib kasutada kvaliteediklasside piiride seadmisel. Näiteks võib muutuda veeorganismide kvantitatiivne tasakaal. Klorofüll-a kontsentratsiooni suurenemine võib organismide tasakaalu järves muuta, kui eutrofeerumise käigus suurenev fotosünteesipigmentide kogus pidurdab valguse vertikaalset levikut ja ühtlasi taimede kasvu sügavust.
Balti/Keskökoregiooni järvetüübid ning fooni ja eutrofeerumise tingimused
Suurenenud klorofüll-a kontsentratsiooni tagajärjed võivad olla:
- Veesiseste suurtaimede levikusügavuse vähenemine
- Suurtaimede ja bentiliste koosluste arengu pidurdumine, fütoplanktoni vohamine
- Fütoplanktoni koosluses sinivetikate osakaalu suurenemine
- Tundlike makrofüütide asendumine tolerantsetega
Eesti foonijärved:
Nohipalu Valgjärv (Eesti tüüp 5 ehk LCB 3)
Väike Palkna (Eesti tüüp 5 ehk LCB 3)
Kooraste Kõverjärv (Eesti tüüp 3 ehk LCB 1)