Pinnaveekogud liigitatakse: jõed, järved, üleminekuveed, rannikuveed, tehisveekogud ja oluliselt muudetud veekogud.
Järv on seisev maismaaveekogu.
Jõgi on maismaaveekogu, mis voolab peamiselt maapinnal, kuid võib osal oma jooksust voolata ka maa all.
Üleminekuvesi asub pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu rannikuvetele, kuid millele mageveevool avaldab olulist mõju.
Rannikuvesi on pinnavesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvete laiust, ulatudes vajaduse korral kuni üleminekuvete välispiirini (vaata joonist).
Tehisveekogu on inimtegevuse tulemusena tekkinud pinnaveekogu.
Oluliselt muudetud veekogu on pinnaveekogu, mis inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel on oma iseloomult liikmesriigi poolt määratud tunnuste alusel oluliselt muudetud (veepoliitika raamdirektiivi II lisa).
Järved liigitatakse tüüpide järgi. Need tüübid tehakse kindlaks "süsteemi A" või "süsteemi B" alusel.
Järvede ökopiirkonnad ja tüübid
Süsteem A
Liigitus vastavalt kõrgusele
kõrge: > 800 m
keskmine: > 200 - 800 m
madal: < 200 m
Liigitus keskmise sügavuse alusel
< 3 m
3 -15 m
> 15 m
Liigitus pindala alusel (ruutkilomeetrites)
0,5 - 1
1 - 10
10 - 100
> 100
Geoloogia
- lubjarikas
- ränirikas
- orgaaniline
Süsteem B
Kohustuslikud tegurid
- kõrgus
- laius
- pikkus
- sügavus
- geoloogia
- suurus
Fakultatiivsed tegurid
- keskmine vee sügavus
- järve kuju
- vee viibeaeg
- keskmine õhutemperatuur
- õhutemperatuuri kõikumisulatus
- segunemistingimused (monomiktne, dimiktne, polümiktne)
- happelisuse neutraliseerumisvõime
- toiteainesisalduse foon
- põhjasetete keskmine koostis
- veepinnataseme kõikumine
Süsteemi A kasutamisel jaotatakse järved vastavalt geograafilistele piirkondadele ökopiirkondadeks. Selle alusel kuulub Eesti Balti/Keskökoregiooni ning moodustatud on ekspertidest ning teadlastest koosnev töörühm.
Järv on seisev maismaaveekogu.
Jõgi on maismaaveekogu, mis voolab peamiselt maapinnal, kuid võib osal oma jooksust voolata ka maa all.
Üleminekuvesi asub pinnaveekogu jõesuudme läheduses, mis on osaliselt soolane oma läheduse tõttu rannikuvetele, kuid millele mageveevool avaldab olulist mõju.
Rannikuvesi on pinnavesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalvete laiust, ulatudes vajaduse korral kuni üleminekuvete välispiirini (vaata joonist).
Tehisveekogu on inimtegevuse tulemusena tekkinud pinnaveekogu.
Oluliselt muudetud veekogu on pinnaveekogu, mis inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel on oma iseloomult liikmesriigi poolt määratud tunnuste alusel oluliselt muudetud (veepoliitika raamdirektiivi II lisa).
Järved liigitatakse tüüpide järgi. Need tüübid tehakse kindlaks "süsteemi A" või "süsteemi B" alusel.
Järvede ökopiirkonnad ja tüübid
Süsteem A
Liigitus vastavalt kõrgusele
kõrge: > 800 m
keskmine: > 200 - 800 m
madal: < 200 m
Liigitus keskmise sügavuse alusel
< 3 m
3 -15 m
> 15 m
Liigitus pindala alusel (ruutkilomeetrites)
0,5 - 1
1 - 10
10 - 100
> 100
Geoloogia
- lubjarikas
- ränirikas
- orgaaniline
Süsteem B
Kohustuslikud tegurid
- kõrgus
- laius
- pikkus
- sügavus
- geoloogia
- suurus
Fakultatiivsed tegurid
- keskmine vee sügavus
- järve kuju
- vee viibeaeg
- keskmine õhutemperatuur
- õhutemperatuuri kõikumisulatus
- segunemistingimused (monomiktne, dimiktne, polümiktne)
- happelisuse neutraliseerumisvõime
- toiteainesisalduse foon
- põhjasetete keskmine koostis
- veepinnataseme kõikumine
Süsteemi A kasutamisel jaotatakse järved vastavalt geograafilistele piirkondadele ökopiirkondadeks. Selle alusel kuulub Eesti Balti/Keskökoregiooni ning moodustatud on ekspertidest ning teadlastest koosnev töörühm.