Pehmed ja tumedaveelised järved
Siia tüüpi kuuluvad nii düstroofsed kui ka atsidotroofsed järved. Mõlemas on iseloomulik kõrge humiinainete hulk, tumeda värvusega vesi ja madal pH. Düstroofsed järved paiknevad peamiselt rabades, atsidotroofsed aga mineraalmaal.
Atsidotroofsetes järvede biomass on väga madal ja klorofüll-a hulk on keskmine. Liikide arv on väike. Domineerivad neel-, rohe-, vaguvibur- ja koldvetikad. Neelvetikatest perekonna Cryptomonas sp. esindajad, rohevetikatest Chlamydomonas sp., Dictyosphaerium sphagnale, vaguviburvetikatest Glenodinium sp. ja koldvetikatest Mallomonas sp., Dinobryon pediforme ja D. sertularia.
Düstroofsetes järvedes on biomass ja klorofüll-a hulk suuremad kui atsidotroofsetes järvedes. Ka liikide arv on pisut suurem. Fütoplanktoni koondindeks näitab atsidotroofsetes järvedes mesotroofset seisundit, düstroofses oligotroofset. Viimases on ka desmidieede ja koldvetikate osakaal poole suurem.
Düstroofsetes järvedes domineerivad rafidofüüdid, rohe- ja neelvetikad. Suurem klorofüll-a hulk ja biomass düstroofses järves on põhjustatud rafidofüütide hulku kuuluvast tativetikast (Gonyostomum semen). Neelvetikatest on esindatud perekonna Cryptomonas sp. esindajad, rohevetikatest Dictyosphaerium sphagnale, Chlamydomonas sp. Ka koldvetikate osakaal on suhteliselt suur. Liikidest on esindatud Dinobryon sociale, D. divergens., desmidieedest Cosmarium sp. ja Closterium sp.
Atsidotroofsetes järvede biomass on väga madal ja klorofüll-a hulk on keskmine. Liikide arv on väike. Domineerivad neel-, rohe-, vaguvibur- ja koldvetikad. Neelvetikatest perekonna Cryptomonas sp. esindajad, rohevetikatest Chlamydomonas sp., Dictyosphaerium sphagnale, vaguviburvetikatest Glenodinium sp. ja koldvetikatest Mallomonas sp., Dinobryon pediforme ja D. sertularia.
Düstroofsetes järvedes on biomass ja klorofüll-a hulk suuremad kui atsidotroofsetes järvedes. Ka liikide arv on pisut suurem. Fütoplanktoni koondindeks näitab atsidotroofsetes järvedes mesotroofset seisundit, düstroofses oligotroofset. Viimases on ka desmidieede ja koldvetikate osakaal poole suurem.
Düstroofsetes järvedes domineerivad rafidofüüdid, rohe- ja neelvetikad. Suurem klorofüll-a hulk ja biomass düstroofses järves on põhjustatud rafidofüütide hulku kuuluvast tativetikast (Gonyostomum semen). Neelvetikatest on esindatud perekonna Cryptomonas sp. esindajad, rohevetikatest Dictyosphaerium sphagnale, Chlamydomonas sp. Ka koldvetikate osakaal on suhteliselt suur. Liikidest on esindatud Dinobryon sociale, D. divergens., desmidieedest Cosmarium sp. ja Closterium sp.
Pehmeveeliste järvede võrdlustabel
Pehmed ja tumedaveelised järved:
- Loosalu
- Nohipalu Mustjärv
- Ohepalu
- Parika
- Lohja
- Loosalu
- Nohipalu Mustjärv
- Ohepalu
- Parika
- Lohja
Düstroofne Loosalu järv Raplamaal
Foto: Kairi Maileht 10.07.2010
Foto: Kairi Maileht 10.07.2010
Atsidotroofne Nohipalu Mustjärv Põlvamaal
Foto: Kairi Maileht 2.08.2010
Foto: Kairi Maileht 2.08.2010
Pehmete ja tumedaveeliste järvede fütoplankton
Neelvetikad perekonnast Cryptomonas sp.
Rohevetikad perekonnast Chlamdomonas sp.
Rohevetikas Dictyosphaerium sphagnale*
Vaguviburvetikad perekonnast Glenodinium sp.*
Koldvetikad perekonnast Mallomonas sp.
Koldvetikas Dinobryon pediforme
Koldvetikas Dinobryon sertularia
Gonyostomum semen ehk tativetikas
Koldvetikas Dinobryon sociale
Koldvetikas Dinobryon divergens
Ikkesvetikas perekonnast Cosmarium sp.
Ikkesvetikad perekonnast Closterium sp.