Keskmise karedusega heledaveelised madalad ja sügavad järved
Keskmise karedusega heledaveeliste järvede fütoplanktoni biomass ja klorofüll-a hulk on keskmine.
Liikide arv on kõrge, kuni 126 liiki proovis.
Suurima biomassi annavad sinivetikad Planktothrix agardhii, Planktolyngbya limnetica, Aphanizomenon gracile, Limnothrix redekei, ränivetikad Cyclotella sp., Synedra acus, Asterionella formosa, Aulacoseira ambigua ja vaguviburvetikad perekonnast Gymnodinium sp. Kõige arvukamad on neelvetikad perekonnast Cryptomonas sp. ning rohevetikad Scenedesmus sp., Chlamydomonas sp. Suhteliselt arvukas ja suure biomassi annab sügavates järvedes Ceratium hirundinella.
Sügavates järvedes on nii liikide arv, biomass kui ka klorofüll-a hulk suuremad kui madalates järvedes, seda ilmselt suurema veemahu poolest. Koldvetikad annavad madalates järvedes poole suurema biomassi kui sügavates, kuid arvukuselt on nad mõlemas järvetüübis võrdsed.
Näited:
Keskmise karedusega heledaveelised ja madalad järved:
- Elistvere
- Endla
- Tamula
- Otepää Valgjärv
- Ähijärv
Keskmise karedusega heledaveelised ja sügavad järved:
- Jõksi
- Pangodi
- Pühajärv
- Rõuge Suurjärv
- Saadjärv
Liikide arv on kõrge, kuni 126 liiki proovis.
Suurima biomassi annavad sinivetikad Planktothrix agardhii, Planktolyngbya limnetica, Aphanizomenon gracile, Limnothrix redekei, ränivetikad Cyclotella sp., Synedra acus, Asterionella formosa, Aulacoseira ambigua ja vaguviburvetikad perekonnast Gymnodinium sp. Kõige arvukamad on neelvetikad perekonnast Cryptomonas sp. ning rohevetikad Scenedesmus sp., Chlamydomonas sp. Suhteliselt arvukas ja suure biomassi annab sügavates järvedes Ceratium hirundinella.
Sügavates järvedes on nii liikide arv, biomass kui ka klorofüll-a hulk suuremad kui madalates järvedes, seda ilmselt suurema veemahu poolest. Koldvetikad annavad madalates järvedes poole suurema biomassi kui sügavates, kuid arvukuselt on nad mõlemas järvetüübis võrdsed.
Näited:
Keskmise karedusega heledaveelised ja madalad järved:
- Elistvere
- Endla
- Tamula
- Otepää Valgjärv
- Ähijärv
Keskmise karedusega heledaveelised ja sügavad järved:
- Jõksi
- Pangodi
- Pühajärv
- Rõuge Suurjärv
- Saadjärv
Keskmise karedusega heledaveeline madal Ähijärv Võrumaal
Foto: Kairi Maileht (11.08.2010)
Foto: Kairi Maileht (11.08.2010)
Keskmise karedusega heledaveeline sügav Jõksi järv Põlvamaal
Foto: Kairi Maileht (3.08.2011)
Foto: Kairi Maileht (3.08.2011)
Keskmise karedusega heledaveeliste järvede fütoplankton
Sinivetikas Planktothrix agardhii
Sinivetikas Planktolyngbya limnetica
Sinivetikas Aphanizomenon gracile*
* http://botany.natur.cuni.cz/algo/determin.html
14.09.2011
14.09.2011
Sinivetikas Limnothrix redekei*
Ränivetikad perekonnast Cyclotella sp.
Ränivetikas Synedra acus*
* http://protist.i.hosei.ac.jp/pdb/images/Heterokontophyta/Araphidineae/Synedra/acus_01.html
9.09.2011
9.09.2011
Ränivetikas Asterionella formosa
Ränivetikas Aulacoseira ambigua
Vaguviburvetikad perekonnast Gymnodinium sp.*
Neelvetikad perekonnast Cryptomonas sp.
Rohevetikad perekonnast Scenedesmus sp.
Rohevetikad perekonnast Chlamydomonas sp.
Vaguviburvetikas Ceratium hirundinella